Kuigi LHV analüütikud prognoosisid Merkole 27% suurust puhaskasumi langust ning kvartalit iseloomustavateks peamisteks teguriteks kinnisvaraarenduse segmenti ning hüppeliselt suurenevat tulumaksu kulu, siis mõlemad tegurid mängisid oodatust isegi suuremat rolli ning aktsionäridele kuuluva puhaskasumi languseks kujunes 56%.

- LHV vanemanalüütik Joonas Joost.
- Foto: Erakogu
LHV vanemanalüütik
Joonas Joost tõdes, et ootuspäraselt toetas suure hulga korterite üleandmine Merko teise kvartali käivet, mis kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kokku 8,9%, 70,6 miljoni euroni (LHV: 71,0 miljon eurot).
Samas jäi suuresti Kentmanni 6 projekti suure mahu ja sellega seotud kõrgete kulude tõttu kinnisvara arenduse segmendi brutokasumlikkus tavapärasele tasemele oluliselt alla, langedes 8,9%le (LHV 11,4%). „Järgnevatel kvartalitel võib seega Merko kinnisvaraarendusest oodata taas paremat kasumlikkust hoolimata uute korterite pakkumise kasvust turul,“ leidis Joost.
Ta nentis, et ka ehitusteenuste segmendi brutokasumlikkus langes võrreldes eelmise aastaga. Kokkuvõttes kujunes Merko teise kvartali brutokasumlikkuse langus, 9,5% pealt 7,6% peale, oodatust järsemaks (LHV: 8,5%). Peamiselt sellest tulenevalt langes Merko ärikasum 20% ning 3,0 miljonile eurole, mis jäi panga prognoosist 16,8% madalamaks.
Lisaks väiksemale põhitegevuse kasumlikkusele võrreldes eelmise aasta tugeva tulemusega mõjutas puhaskasumi 56%list langust Joosti hinnangul oluliselt ka 1,1 miljoni euro suurune dividendide tulumaksu kulu (LHV 0,7 miljonit eurot), mida aasta tagasi polnud.
„Kuna ettevõte oli juba varem avalikult teavitanud mitmete uute ehituslepingute sõlmimisest, eelkõige aga 70 miljoni eurose mahuga T1 kaubanduskeskuse ehituslepingust, siis võib ootuspäraselt positiivseks pidada teostamata ehitustööde portfelli kasvu 217 miljoni euroni,“ rääkis Joost.
Hoolimata oodatust mõnevõrra madalamast käibest – 4,1% suurune langus 42,1 miljonile eurole võrreldes eelmise majandusaasta teise kvartaliga (LHV: 43,9 miljonit eurot) – suutis
Nordecon saavutada Joosti sõnul oodatust parema, 29,9% suuruse puhaskasumi kasvu. LHV ootas 14,8% suurust kasvu.
Üsna ootuspäraselt kujunes analüütikute hinnangul ettevõtte brutokasumlikkuseks 6,3% (aasta tagasi 6,9%), kuid tulenevalt ettevõtte suutlikkusest hoida üldhalduskulude tase väga madalal (madalaim kvartaalne kulu viimase kaheksa kvartali jooksul – toim), kujunes ärikasumiks ootuspäraselt 1,6 miljonit eurot.
„Aktsionäridele kuuluva puhaskasumi paranemisele aitasid kaasa finantskulude vähenemine ning vähemusosaluse positiivne mõju,“ rääkis Joost. „Positiivseks ning oodatust väga palju paremaks võib pidada asjaolu, et ettevõte suutis hoida teostamata tööde portfelli mahu ligi 71 miljoni euro tasemel samal ajal kui pidasime võimalikuks, et see väheneb alla 60 miljoni euro.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!